Lugesin läbi Eric Steven Raymondi teksti "How To Become A Hacker" ning nüüd pean selle kohta hinnangu kirjutama. Tegelikult kirjutaksin häkkerlusest midagi muud, aga kui kästakse, siis kästakse.
Kohe pärast blogipostitusega alustamist tabasin end niisugustelt mõtetelt ning meenus Raymondi teksti 4. punktis mainitud asi, et häkkerid ei salli autoritaarsust, sest see takistab neil omi ideid teostamast. Samas saan aru, et ülesanne on vaja ära teha ning kuna mul praegu midagi targemat välja pakkuda pole, ei hakka "fight the power" suhtumisega postitust hoopis muul suunal tegema. :)
Esimese asjana howto kohta saangi öelda, et mina olen sellega üldjoontes nõus. Jutt on õige, hästi põhjendatud ja loogiline, olen ka enne selle lugemist ise häkkerit sarnaselt defineerinud. Eks see asi vist oligi põhipõhjuseks, miks ma ei näe sellel teemal arutlemisel erilist mõtet, nagu eelmises lõigus mainisin. Tegelikult sellega võikski postituse lõpetada...
...aga nii ma ei tee.
Päris kõigega ma siiski ei nõustu. Mõistan, et Windowsi-teemaline kriitika on väga popp, aga tegelikult peaks kogu asjale lähenema tervest mõistusest lähtudes. Häkker on inimene, kes on asjade toimimisest huvitatud ja tahab midagi huvitavat teha - nii arvab ka Raymond. Samas ei saa suletud opsüsteeme selle jaoks välja praakida (nagu tema - küll ettevaatlikult, aga siiski - teeb). Ka Windowsi peal saab häkkerluse alustõed väga edukalt selgeks - programmeerimise, suhtumise (mitte küll opsüsteemi, kuid ülejäänud tarkvarasse ikkagi) ja muu. Ei ole see mingi tantsimise õppimine kipsis jäsemetega. Kindlasti ei vaidle ma vastu, et mingil hetkel peaks mõne avatud süsteemiga sügavuti tutvust tegema. Samas on lukus süsteemi lukkudest möödaronimine ja süsteemi lammutamine ka omamoodi äge ning mõnes mõttes kõvemgi sõna kui avatud koodiga mängida. Lisaks ei tohi ära unustada, et konsool on elu, ka Windowsis! Ainult graafilise liidesega mängija pole mingi häkker. Üldiselt - ka seal võib erandeid olla.
Lisaks pole ma nõus lõpus väljatoodud ekraaninimede taha varjumise sõnastusega. Arvatavasti mõtles Raymond küll sama, mida mina, aga kes teab... Paljud tõsiseltvõetavad häkkerid püsivad oma aliaste taga - vahe suvaliste tüüpidega on aga see, et nad ei varja, kes nad on. Ehk siis alias võib sul olla, aga ära varja seda tegelast, kes aliase taga peitub.
Millega ma väga nõus olen, on teiste aitamine. Seda lihtsalt peab tegema. Lolle häkkerluse teemadega haakuvaid küsimusi on väga vähe. Seega kui sinu (=häkkeri) jaoks tundub küsimus rumal, siis vasta ikkagi. Ka guugeldamise juhend (kui on guugeldatav probleem) võib abi olla. Kindlasti ei maksa sõimama hakata - ebaviisakas häkker ei ole õige häkker; kui ei taha vastata, ära vasta üldse. Kunagi olime kõik rumalad ja algajad.
Samuti olen väga nõus sellega, et kirjutada peab oskama. Pole mingit mõtet olla tark, kui sa ei suuda tänapäeva netimaailmas oma mõtteid selgelt väljendada. Kirjutamine on nagu programmeerimine - kui viimase selgeks said, on ka õigekiri õpitav.
Kõik. Minu arust tuli igav postitus.
No comments:
Post a Comment