Sunday, May 12, 2013

Õpetlikud juhtumid netikuritegevuse vallas

Seekordseks teemaks on kolm õpetlikku juhtumit manipulatsioonidest ja pettustest.

Tundmatutelt inimestelt ettemaksuga ostmine

Esimesena tooksin välja mitte ühe kindla juhtumi, vaid paljud Hinnavaatluse foorumis tegutsevad petturid, kes petavad ja on juba jõudnud petta paljusid inimesi. Neid pole küll üks või isegi üks grupp, kuid tegutsemisskeem on kõigil sellesse kategooriasse kuuluvatel petistel enam-vähem sama, kahe erineva variatsiooniga.
  • Variant 1
    • Leitakse Hinnavaatluse foorumist mingisugune kuulutus, kus soovitakse mõnda asja osta
    • Helistatakse ostuhuvilisele ning öeldakse, et just nüüd on pakkuda, väga-väga kiire ning kandku kohe raha üle. Tihtipeale tutvustatakse end kui mõne sama või sarnase asja müüja, kes "ei saa praegu netti".
    • Raha küsitakse "tankisti" arvele. Tankistiks on heausksed teismelised, kellelt palutakse otse või tuttavate kaudu teenet raha väljavõtmiseks (väidetakse, et mingil põhjusel ei saa oma arvet kasutada).
    • Kui raha on laekunud, võetakse tankistiga ühendust, saadakse kokku ning heauskse ostuhuvilise raha ongi võõrastesse kätesse läinud ilma midagi vastu saamata.
  • Variant 2
    • Skeem on sarnane esimesele variandile, kuid vestlus käib interneti teel. Kas tehakse omale uus kasutaja - Hinnavaatluses soovitatakse tungivalt uutele kasutajatele mitte raha ette kanda, kuid odavad hinnad ja/või kiireloomuline vajadus ajavad tihtipeale inimestel pea sassi; või võetakse ühendust MSNi või meili teel.
Selliseid skeeme ühendab asjaolu, et raha kantakse üle andmeid kontrollimata ning igasugustele kahtlustele vaadatakse läbi sõrmede. Ka need, mis nagu karjuksid punaselt "PETTUS, PETTUS, PETTUS!" jäetakse tähelepanuta - ruttu ja odavalt on ju vaja.

Need skeemid ei piirdu vaid Hinnavaatluse foorumiga - petiste ja nende tankistide nimesid guugeldades leiab sarnaseid juhtumeid ka mujalt. Lihtsalt Hinnavaatlus on üks suuremaid kasutatud arvutustehnika ostu-müügikohti, mistõttu seal meeldib neile petistele kohe väga tegutseda.

Mida niisugused juhtumid õpetavad? Ikka seda, et ära kanna tundmatule inimesele raha ette. Lisaks peaks kohe peas alarm kõlama hakkama, kui hind on liiga odav või kui müüja pressib oma tehingut peale (kiire-kiire-kiire). Odavalt on küll tore saada, kui pigem osta kallimalt kui jääda rahast sootuks ilma.

Manipuleerimine alaealistega

Ühte head ja õpetlikku lugu räägib Delfi artiklis veebikonstaabel Maarja Punak. Nimelt kirjutas talle 13-aastane tüdruk, kes tutvus internetis enda arust hästi toreda inimesega. See suutis oma jutuga tüdruku nii kaugele ajada, et see riided seljast võttis ja end veebikaameras näitas. Rumal tegu, aga mis tehtud, see tehtud - peaks ju oma vigadega edasi elama.

Küll aga ei piirdunud asi vaid sellega. Selgus, et see "tore inimene" mitte ainult ei vaadanud veebikaamera pilti, vaid ka salvestas seda. Vähemalt nii ta väitis. Seda võimalikku videot aga hakkas manipulaator kasutama tüdruku enda vastu ning püüdis sellega raha teenida - nõudis endale maksmist, vastasel juhul lubas videot tüdruku vanematele näidata. Säh sulle ühte viga.

Kuigi me ei tea, kuidas asi lõppes, võib loota ja arvata, et kui asi juba politseini jõudis, sai pervert-manipulaator-väljapressija siiski karistada.

Samas aga on see lugu väga õpetlik, eriti lastele. Mitte mingil juhul ei tohi liigselt usaldada võõrast, keda tead vaid interneti kaudu. Veel enam ei tohiks end veebikaamera kaudu alasti näidata, alastipilte saata või muud moodi kellegi perversseid kihkusid rahuldada, kui pole arvestanud asjaoluga, et need materjalid võivad ka mujale jõuda. Ka hea sõber, elukaaslane või kes iganes võib tüllipööramise korral kõike, mida tal sinu vastu on, kurjasti ära kasutada.

Lisaks peaks lapsed arvestama ka sellega, et kui juba neilt veebi vahendusel alastust nõutakse, on suure tõenäosusega teisel pool ekraani mingisugune pervert - kas siis halliks läinud karvane vanamees või hoopis noor poiss, kes sõpradega vaatab, naerab ja kes teab, mida veel teeb. Kuna lapseealisega oma sugukire rahuldamine on karistatav, siis seaduserikkujast ei maksagi midagi head loota.

Identiteedivargus

Identiteedivargus võib esmapilgul tunduda millegi keerulise ja harvaesinevana. Esimese asjana tuleb ju pähe olukord, kus mafiooso võtab ning müüb su passi kellelegi maha ning lõpuks oled tagaotsitav viies USA osariigis kuritegude eest, mida sa pole toime pannud.

Tegelikult on see palju lihtsam - identiteedivargus on mis iganes kujul kellegi teise nime või identiteedi kasutamine. Näiteks võõra aadressi alt meilide saatmine, Facebooki kontol läbumine või teatud tingimustel isegi kellegi piisavalt tuntud aliase all esinemine.

Kuna Eestis on identiteedivargus karistusseadustiku § 157'2 järgi kriminaalkorras karistatav kuni kolmeaastase vangistusega, peab sellega väga ettevaatlik olema. Ei tohi teha lolle nalju, mis esialgu lõbusad või ägeda kättemaksuna tunduvad, kuid pärast arestikambris istudes elu üle järele mõtlema sunnivad.

Heaks ja õpetlikuks looks oleks üks tore kohtuasi number 1-12-6271/4, kus üks rumal naine sai omale kriminaaltoimiku ning tingimisi karistuse toreda "nalja" eest - nimelt muutis ta meeldetuletusküsimuste abil ära kellegi kasutaja- ja meilikonto parooli ning seejärel saatis oma ohvri meiliaadressilt teistele kirju, mille eesmärgiks oli konto omanikust juriidilises keeles ebaõige ettekujutuse loomine.

Kindlasti arvas see naine mis iganes põhjusel, et teeb toreda nalja (kas siis kättemaksuks või muul põhjusel), kuid vaevalt ta seda siis toredaks pidas, kui politseisse minema pidi. Nagu kohtuasjast paistab, oli ta varasemalt ka kriminaalkorras karistamata - seega rikkus ta niimoodi oma "puhta lehe" ära. See aga võib tulevikus mingeid probleeme kaasa tuua, näiteks kui tekib soov riigitööle asuda.

Õppetund: ära ole loll.

Kokkuvõte

Kõiki siin kirjeldatud juhtumeid ühendavad kaks asja: rumalus ja hooletus. Kindlasti on rumal kurjategija (perverdid, petised, identiteedivargad), sest tark inimene ei asugi kuritegelikule teele. Samas ka ohvrid hooletud, sest mõlema esimese juhtumi korral olid selged signaalid, mis viitasid hilisemate probleemide tekkele. Ka kolmandal oli meilikonto omanik hooletu, kui jättis oma parooli varuvariandi piisavalt lihtsaks, et keegi selle ära arvata suudaks.

Kordan viimase juhtumi õppetundi ning lisan sinna ühe asja: ära ole loll või hooletu!

No comments:

Post a Comment