Kogemused OpenOffice'i kasutamisega

Vaba tarkvara on äge. Räägin nüüd oma kogemustest OpenOffice'i kasutamisel.

Kontoritarkvara OpenOffice on kunagise StarOffice'i (arendajaks Sun) avatud lähtekoodiga versioon. Algselt oli selle arendajaks Sun, seejärel läks asi Oracle'i kätte ning praeguseks tegeleb OpenOffice'iga Apache Foundation. Litsentsiks on Apache litsents, tarkvara on tasuta ning võimalusega sellest oma arendusi teha.

Esmakordselt uurisin OpenOffice'it umbes aastal 2003. MS Office'iga võrreldes oli see jube käkk, ebamugav ja muidu nõme, käivitus ka oma pool minutit. Kustutasin maha ja asi jäi niisama.

Juhtus aga nii, et kuskil 2004. aasta kandis oli ruttu mingit kontoritarkvara vaja, pirada ei tahtnud ega viitsinud ja OpenOffice.org oli ilusti netist saada. Tõmbasin selle alla ning teistkordne esmamulje oli endiselt sama - jube asi. Kasutamine oli veel hullem. Kõige suurem peavalu oli lehekülgede nummerdamine, mida tuli teha ümber nurga lehe mallidega mängides.

Kuna kontoritarkvara läks harva vaja ning tavaline töö ei olnud OpenOffice'iga keerulisem kui mujal, siis jäigi MS Office muretsemata ning kontoritarkvaraks see "jube käkk". Jube käkk oli ta endiselt - iga kord kirusin, kui midagi keerulisemat teha vaja oli. MS Office oli OpenOffice'ist ikka peajagu üle.

Vahepeal läks aeg edasi, tarkvara ja kasutajaliides uuenesid ning ühel hetkel avastasin, et enam ei kirugi, kui mingit tööd teen - lihtsalt teen. Ei, asi polnud analoogne olukorraga, nagu poomisegagi harjutakse (mingil hetkel enam ei siputa). OpenOffice oli arenedes muutunud heaks ja mugavaks. Kuigi osa asju erines MS Office'ist, ei tähendanud see tingimata ebamugavust - oli ka elemente, mis olid palju mõistlikumad ja mugavamad kui Microsofti variant. Igatahes OpenOffice oli hea. Ainult aeglaselt käivitus. (Oli küll võimalus kiirkäivitajat kasutada, aga see õgis mälu ning kuna endiselt kasutasin kontoritarkvara harva, siis mõned lisasekundid ei muutnud selles suhtes eriti midagi.)

2006. aastal ülikooli astudes tekkis olukord, kus igasuguseid arvutipõhiseid koolitöid tuli rohkem teha ning sellega seoses kasvas ka kontoritarkvara kasutamine. Mingil hetkel oli vaja palju valemeid sisestada. Kirjutasin need kiiresti OpenOffice.org Writeri valemiredaktorisse sisse, tegin dokumendi PDF-iks ning kõik oli valmis. Väga kiire ja mugav. Ei osanud sellest midagi arvata seni, kuni ükskord MS Wordi analoogi kasutama pidi - see oli täiesti õudne, jube käkk! Seda, mida OpenOffice'is sai kiiresti tekstina valmis trükkida, pidi MS Office'is graafilise kasutajaliidese kaudu hiire ja menüüdega mängides tegema. Saaks siis öelda, et Microsofti varianti oleks kergem õppida - ei, OpenOffice'is oli samamoodi graafiline kasutajaliides olemas, tekstiosa oli lisavõimalus. Tuli ka välja, et PDF-iks tegemine polnud tollasel MS Office'il ilma lisamooduliteta võimalik - väga nõme.

Võrdlus OpenOffice'i ja MS Office'i vahel praegu: ainult harjumise asi, lisaks veel mingid keerukad operatsioonid (keerukas statistika on Excelis mugavam), mida tavakasutajana kunagi vaja ei läheks. Esimesed korrad on ükskõik kummale üle minnes keerulised, aga edasi läheb kergesti. Microsoft Office on endiselt veidi kiirema käivitusega, aga vahe on kahanenud väga väikseks.

Kokkuvõtteks: 2003. aasta jubedast käkist on saanud väga hea kontoritarkvara. Vaba ja tasuta, aga täiesti arvestatav ning teatud osades isegi parem kui tasuline tarkvara. Kui veel mõelda sellele, et palju edasiarendusi on toimunud lihtsalt vabatahtlike poolt ja mitte millegi eest, siis järeldame seda, mida alguseski ütlesin: vaba tarkvara on äge.